Duopmostuolut gos sáhttá geavahit sámegiela
Sámegiela sáhttá geavahit hálddahusrievttis, diggerievttis eanan- ja birasduopmostuolus dahje mearrariekteduopmostuolus dahje duopmobiires mii ollásit dahje oassái ovttastuvvo gielddaiguin Árjepluovve, Jiellevárri, Jåhkåmåhkke dahje Giron. Jus sámegiella sáhtálii geavahuvvot ovtta duopmostuolus, dát giella sáhttá maid geavahuvvot daid duopmostuoluin gosa dakkár ášši váidaluvvo.
Jus don galggat sáhttit geavahit sámegiela de gáibiduvvo ahte du áššis lea čanus gielddaide Árjepluovvái, Jiellevárrái, Jåhkåmåhkkái dahje Gironii. Čatnosiin oaivvilduvvo ovdamearkka dihte jus ásat dahje orut daid gielddain dahje ášši gullo eanaopmodahkii mii lea doppe.
Oasálaččat dahje áššeovddasteaddjit sáhttet geavahit sámegiela
Don oasálažžan dahje áššeovddasteaddjin áššis duopmostuolus lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela ášši gieđahallamis. Áššeovddasteaddjin oaivvilduvvo ovdamearkka dihte máná fuolaheaddji, ovdogoziheaddji dahje soamis guhte ovddasta juridihkalaš persovnna. Sáttaolmmoš ii rehkenasto áššeovddasteaddjin.
Maid mearkkaša vuoigatvuohta geavahit sámegiela?
Vuoigatvuohta geavahit sámegiela mearkkaša ahte dus lea
- vuoigatvuohta buktit áššebáhpiriid ja čálalaš duođaštusaid sámegillii
- vuoigatvuohta oažžut daid áššebáhpiriid mat gullojit áššái njálmmálaččat jorgaluvvon sámegillii.
- vuoigatvuohta sámástit njálmmálaš ráđđehallamis dahje čoahkkimis ovdal duopmostuolu.
Áššebáhpirat mat leat bukton duopmostuoluide galget jorgaluvvot ruoŧagillii, jus ii čielgasit lea dárbbašmeahttun. Dát eiseválddit galget maid muđui áŋgiruššat vástidit sámegielat oasálažžii dahje áššeovddasteadjái sámegillii.
Vuoigatvuohta gáibidit čálalaš jorgaleami
Áššiin gos sámegiella sáhttá geavahuvvot dus oasálažžan dahje áššeovddasteaddjin oasálažžii lea vuoigatvuohta oažžut duomu ja duopmoákkastallama dahje mearrádusa ja mearrádusákkastallama čálalaččat jorgaluvvon jus gáibidat dan.
Man ollu dulkon ja jorgaleapmi máksá?
Dutnje guhte leat oasálaš dahje áššeovddasteaddji dulka ja jorgaleapmi ii mávsse maidege. Dát máksojuvvo almmolaš ruđain.
Goas galggat gáibidit geavahit sámegiela?
Lea dehálaš duopmostuoluide sáhttit plánet dulkoma ja jorgaleami. Jus háliidat geavahit soames giela galggat gáibidit dan ášši álgga oktavuođas dahje vuosttaš gearddi go don galgat cealkit juoidá.
Jus dus lea vuoigatvuohta oažžut čálalaš jorgalusaid sámegillii duomus ja duopmoákkastallamis dahje mearrádusas ja mearrádusákkastallamis de galggat gáibidit dan maŋemus ovdal vahku dan rájis go duopmu dahje mearrádus lea dieđihuvvon.